VKG Elektrivõrgud OÜ

Ettevõttest

Energeetika arengu algus Narva linnas
19. sajandi lõpus algas Eesti suuremates linnades ja tööstuskeskustes energeetika tormiline areng. Narva on olnud läbi aegade Eesti üheks suuremaks tööstuskeskuseks. Narva linna, esialgu vaid haiglatesse ja tähtsamatesse linna ametimeeste kodudesse, jõudis elektrivool alles 1918. aastal kalevivabriku kaudu. Esimeseks suuremaks energiaallikaks oli siiski Narvas Kreenholmi Manufaktuuris töölerakendatud nn. Georgi hüdroturbogeneraator võimsusega 3000 kW, mis varustas elektrienergiaga Narva linna ja Kreenholmi Manufaktuuri. 1920. aastatel ehitati 6-kV liin Georgi vabriku juurest Vestervalli tänavale. Ehitati ka mitu uut alajaama.

Esimesed aastad
Pärast 1920.a hakkasid linna elektrivõrgud arenema tööstuslike elektrijaamade baasil ning allusid tol ajal linnavalitsusele. Nii jätkus elektrivõrgu areng kuni 1941. aastani, mil Narva elektrivõrgud liideti “Virumaa Elektriga”.

1944. aastal hävis Narva linn sõjatules koos elektriliinide ja alajaamadega. Pärast sõda rajatud uued elektriliinid said voolu rongijõujaamast, hiljem Kreenholmist. 1952.a. hakati linna toitma vastvalminud Narva Hüdroelektrijaama ehituse alajaamast. Samal aastal moodustati trusti “Eesti Kommunaalenergia” alluvuses Narva Elektrivõrgud.

Aastad 1952-1960 olid tormiliselt kasvava Narva linna elektrivõrkudele soodne aeg. Seoses trusti “Eesti Kommunaalenergia” likvideerimisega 1960.a. läksid Narva Elektrivõrgud Narva jaoskonnana Põlevkivibasseini Kõrgepingevõrkude koosseisu (mis omakorda olid Eesti Energia koosseisus). Narva Elektrivõrkude edasine areng kuni 1993. aastani on tihedalt seotud Põlevkivibasseini Kõrgepingevõrkude arenguga. See oli Eesti energiasüsteemi arengu ja ehitamise aeg: ehitati uusi liine, alajaamu. Selle perioodi jooksul ehitati ka Balti ja Eesti Elektrijaamad.

1993 – iseseisva ettevõtte algus
1. jaanuaril 1993.a. moodustati riigi ettevõtte Eesti Energia koosseisus iseseisev ettevõte Narva Elektrivõrk.

1995 – suund erastamisele
1995. aasta oli Eesti energiasüsteemi jaoks pöördeline. Ühelt poolt tekkis vajadus muuta kogu süsteem paremaks ja efektiivsemalt toimivaks, teisalt hakkasid Eesti energeetikast aktiivselt huvi tundma välismaalased, kes olid huvitatud nii Eesti Energia kui ka tema struktuuriüksuste aktsiate ostmisest.

Samal aastal valmistati ette RE Eesti Energia restruktureerimiskava, mis nägi ette Eesti Energia jagamise kolmeks eraldi osaks: elektrijaamad, ülekandevõrgud ja jaotusvõrgud.

1996 – 1997 eraldumine Eesti Energiast
1996. aastal jätkus Eesti Energia restruktureerimine. Erastamiskava nägi ette uute iseseisvate äriühenduste loomise juba 1996. aasta lõpuks: AS Läänemaa Elektrivõrk, AS Narva Elektrivõrk, AS Iru Elektrijaam ja kontsern AS Eesti Energia.

19. detsembril 1996. a. kirjutati alla valitsuse määrus RE Eesti Energia baasil AS-de Narva Elektrivõrk ja Läänemaa Elektrivõrk moodustamisest.

28. augustil 1997.a. võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse asutada riigiettevõtte Eesti Energia ettevõtte Narva Elektrivõrk varade baasil aktsiaselts Narva Elektrivõrk.

Alates 4. septembrist 1997. aastal, mil ettevõte kanti äriregistrisse, alustas ettevõte tööd Eesti Energiast iseseisva ettevõttena.

1998 – AS-i Narva Elektrivõrk erastamine
1998. aasta mais kuulutati välja konkurss ettevõtte leidmiseks, kellest saaks tulevikus elektri jaotusvõrgu ettevõtte AS-i Narva Elektrivõrk vähemusaktsiate omanik.

Huvi ettevõtte vastu oli suur. Konkursil osalesid ka mitmed ettevõtted, kes omasid liidripositsiooni nii oma riigi kui ka maailma energiaturul. AS-ist Narva Elektrivõrk olid huvitatud Skandinaavia energeetika firmad IVO, Vattenfall, ABB, AEG, samuti Hamburgi Elektrivõrgud, Prantsusmaa Electricite de France (EDF) jt. 1998. aasta oktoobris otsustas Erastamisagentuuri nõukogu, et 49% AS-i Narva Elektrivõrk aktsiate omanikuks saab Startekor Investeeringute OÜ.

1999-2003 - arengu- ja stabiliseerimisperiood
1999. aasta mais sai ettevõttest eraettevõte. Koos uue omanikuga sai ettevõte võimaluse areneda ja tugevdada oma positsiooni energiaturul. Alustati ettevõttesiseste muudatustega, mille eesmärgiks oli tagada parem klienditeeninduse tase ning jaotusvõrgu efektiivne tegevus. Kui varem oli põhirõhk suunatud ettevõtte tehnilise külje arendamisele, siis edaspidi tähtsustati lisaks ka klienditeeninduse arendamist ja täiustamist.

2004 - sidusettevõtte loomine
2004.a. mais toimusid AS-is Narva Elektrivõrk struktuursed muutused – ettevõtte baasil moodustati iseseisev sidusettevõte AS Narva Elektriteenused, mille põhitegevuseks sai elektriseadmestike projekteerimine, ehitamine, remontimine, kontrollimine ja hooldamine.

2006 – Viru Keemia Grupp AS-i kontserni ettevõte
2006. aasta juunis omandas VKG Elektrivõrgud OÜ AS-i Narva Elektrivõrk ning ettevõtte edaspidine areng on jätkunud Viru Keemia Grupp AS-i kontsernis.